Tuesday, January 19, 2010

Pattayal vanemate juures

Paljud on minu käest küsinud, et kuhu tasuks minna, et kas Pattayale või Phuktile. Kuna ma ei olnud varem Pattayal käinud ja ainult teiste inimeste arvamusi kuulnud, mille alusel siis neile soovitusi jagasin, siis nüüd oli hea võimalus see koht ise üle vaadata, kuna vanemad kasutasid soodsat võimalust ning haarasid kinni Pattaya puhukusereisist. Mina eeskujuliku pojana pidin neid siin samas nurda taga ikka ju vaatamas käima, kuidas siis muidu. Eestisse külla minna on ikka tunduvalt keerulisem ja kallim.

Phuketilt lendasin lennukiga Bangkoki lennujaama ning sealt sai mugavalt kohe esimese korruse mingist putkast soetada 124 bahtise bussipilte otse Pattayale. Seega ülimugav võimalus, et ei pea lennujaamast kuhugi linna mingeid transpordi võimalusi otsima minema, et Pattayale jõuda. Buss tegi kom peatust Pattayal - põhja, kesk ja lõuna osas. Vanemate hotell oli esimese bussipeatuse kohale suht lähedal ning sealtoli rolleritaksoga ainult mingi 5 minutit sõita, kuid tädi, kes rollerit juhtis kahjuks ei osanud õiget teed valida ja seetõttu kujunes sõiduks 15 minutit. Aga varsti olingi hotellis ning peaaegu üle poole aasta jälle vanemaid näha oli suur rõõm. Kuna hotell asus kohe mere ääres, siis nägin ära ka Pattaya ranna ning see ei olnud kahjuks üldse nii ilus, kui Phuketi läänekalda kaunid rannad, rohkem meenutas see idakallast, kust enamasti paadid väljuvad. Vanemadki kurtsid, et keegi meres ujumas ei käi ja nmad ka ei kippunud, kõik kasutasid enda jahutamiseks ainult hotelli basseini, kuna merevesi ei ahvatlenud.

Aga peale väikseid tavapäraseid taasühinemise tseremooniaid otsustasime minna päris Pattaya keskusesse ka, kuna hotell ise asus mingi 15 minuti autosõidu kaugusel, et üle vaadata see kurikuulus Patongi suurem ja tugevam vend. Eks ta paljuski meenutaski Patongi mulle, lihtsalt kõik oli suurem, Central Festivali kaubanduskeskus oli suurem, Pattaya ise oli suurem, walking street oli pikem, rand oli pikem, aga kahjuks mustem ka, venelasi oli väga palju rohkem. Üldse torkaski silma, et paljud sildid olidki vene keelsed ning järjest üks teise kõrval olid vene restoranid, baarid jne. Kohe oli näha, kes Pattayal vist põhikilent on. Sellest on muidugi kahju aga mis teha, eks Eesti suure naabri kalleid alamaid jagub üle maailma igale poole ikka rohkem ja rohkem. Ainuke asi, mis mulle meeldis, oli see, et Pattaya nn. Bangla Road oli mere ääres paralleelselt sellega ning enamustes baarides ja restoranides olid istumiskohad mere peal vaatega Pattayale ja merele. Seda Phuketil näha ei ole.

Hinnaklass tundus muidugi Phuketiga võrreldes olema odavam, mis kindlasti paljusid Sinna meelitab. Eks reisid ise ka sinna odavamad ja seetõttu mu vanemadki seekord sinna otsustasid minna. Isegi vaatasin netist, et hotellide hinnad on seal ikka küll odavamad kui Phuketil aga nüüd seal ära käinuna, sain ka aru miks. Leidsime ka Pattayal ühe vahva koha, kus oli "Happy Hour" ning nagu idaeuroopa turistile kohane, kasutasime selle võimaluse kohe meelsasti ära ning lubasime kõik endale kolm üllatavalt head kokteili:)

Kokkuvõttes võib öelda, et korra oli tore seal ära käia aga mina isiklikult ei viitsi küll sinna enam rohkem tagasi minna - Phuket kui kodukoht, on mulle ikka mitu mitu korda armsam.

Sunday, January 10, 2010

Pühapäevane Brunch

Üks pühapäeva tuli isu minna kuhugi hommikut sööma. Olles Patongil juba mitu tiiru peale teinud ja mitte seda õiget kohta leidnud, tekkis mõte minna Kamala poole, et äkki leiaks midagi uut ja huvitavat. Peale 15 minutilist sõitu leiduski Kamala mereäärsel lõigul ehk nn. Millioner's Mile'l selline uus resort nagu Cape Sienna ja seal asub selline põnev söögikoht Blum Fine Dining, ning iga pühapäev kell 12 kuni 15 vahel on seal Sunday Brunch, kus võimalik valida kõiksuguste hõrgutavate suupistete ja toitude vahel alates sushist ja sashimist ning lõpetades austrite, foie gras ning lobsteritega . Lisaks saab veel valida kolme põhiroa vahel ning valikus ka supp ja erinevad magustoidud. Istuda saab nii sees, kus mõnusalt jahe õhk tänu konditsioneerile või siis väljas terrassil aga parimadkohad on mõlemal pool restorani külje peal, kus lauad on veega mbritsetud varjualustes. Lihtsalt brunch maksab 1200 bahti, koos poole pudeli veiniga 1500 bahti inimene. Maitseelamus on garanteeritud ning ka koht ise on vaatamistväärt. Resotran asub kõrgel mäeotsas ning sealt avaneb fantastiline vaade merele. Kindlasti tasub õhtuti külastada ka kokteilide nautimiseks Vanilla Sky Bar & Lounge'i. Seega on Phuketil jälle üks põnev ja uus koht olemas toidugurmaanidele, kes hindavad kvaliteeti ja maitseelamust ning kaunist keskkonda enda ümber.