Vegetarian Festival

Täna siis sai käidud Eesti kogukonna esindajatega hommikul vara juba Phuket Townis,et ära näha see kurikuulus rongkäik, kus transiseisundis inimesed on oma põskedest ja keeltest igasuguseid erinevaid esemeid läbi torganud ja jalutavad nendega mööda linna. Oma emotsioonidest ma juba kirjutasin www.phukest.com lehel, aga mõne sõnaga mainiks selle ürituse ajaloost.

Nimelt Phuket Vegetarian Fetival sai alguse 1825. aastal, kui saare keskuseks sai Kathu piirkonnas olev Get-hoe asula, kus oli palju tinakaevandusi ja immigrantidest Hiina kaevureid. Kathu oli sellel ajal suhteliselt asustamata dzungel, kus vohasid erinevad viirused ja haigused. Sellel ajal tuli sinnakanti Hiina muusikute grupp, et kaasmaalastest kaevuritele meelelahutust pakkuda. Õnnetul kombel nakatus kogu trupp tundmatusse viirusesse ning nad alustasid taimetoidu dieeti, kahe Hiina jumala - Kiew Ong Tai Teh ja Yok Ong Sone Teh auks. Peale seda nende haigusnähud kadusid. See äratus suurt huvi Kathu kohalike elanike seas, kes tahtsid teada, kuidas nad oma haigusest jagu said. Selgus, et rituaalne taimetoidudieet koos religioossete tseremooniatega oli selleks ravimiks ning inimesed hakkasid sellese tõsiselt uskuma. Niimoodi see festival alguse saigi hakates pihta Hiina kalendri järgi üheksanda kuu esimesel õhtul ning lõppedes üheksanda päeva õhtul ning eesmärgiks oli tuua õnne nii üksikisikutele kui ka temaga koosolevale kogukonnale.

Mõniaeg hiljem läks üks festivali osaleja Hiinasse, et tuua sealt jumalikke pühakirju, mida kasutati pühalikel tseremooniatel. Üheksanda kuu seitsmendal õhtul saabus ta tagasi Phuketile ning kui inimesed sellest kuulsid, siis läksid nad rongkäigus talle ja tema pühale saadetisele vastu, nii saigi algust selle festivali tuntud rongkäik.

Üks päev enne festivali algust pärastlõunal püstitati igas Phuketi Hiina templis pühamast, et kutsuda jumalad festivalist osavõtma. Keskööl riputati masti otsa üheks laternat, mis tähistasid festivali algust. Kaks kõige olulisemat jumalat – Yok Ong Hong Tae ja Kiew Ong Tai Tae – kutsuti samuti keskööl, et nad juhataksid pühalikke tseremooniaid festivali ajal.

Festivali ajal on mitmeid erinevaid pühaüritusi nagu elujumala LamTao ja surmajumala Pak Tao auks rongkäigud ning Mah Song’i saavutamine võttes tulise õli vanne, mõõkadest redelil ronides, torgates erinevaid asju põsest ning keelest läbi ja sütel kõndides. Üritus lõppeb austuse avaldamise tseremooniatega kõikides templites ja jumalate ära saatmisega viimasel õhtul kui ilutulestik on kõige võimsam.

Mah Song on väljavalitu, kelle sisse on jumal läinud festivali ajal. Neil avalduvad üleloomulikud võimed ning nad kasutavad enesepiinamist, et ajada välja pahad vaimud oma kehadest ning tuua oma kogukonnale head õnne. Mah Songe on kahte liiki, ühed, kellel on aimdus kätte jõudvast hukatusest ning nad tahavad oma eluiga pikendada ning teised, kes on spetsiaalselt välja valitud jumalate poolt oma moraalsete tõekspidamiste tõttu.

Kogu festivali ajal kõlavad trummihelinad ning ilutulestiku paugud, eriti tseremooniate läbiviimise ajal ning mida kõvemalt need kõlavad, siis seda parem, kuna see peletab eemale kurjad vaimud.

Festivalil osalejad peavad taimetoidudieeti, et muutuda nii vaimeslt kui füüsiliselt tugevamaks ning nad peavad hoiduma kõikidest pahedest. Seetõttu ongi see üritus sisemise rahulolu, vaimsuse ja puhtuse allikas.

Aga rohkem ei hakka ma midagi pikemalt siin pajatama, eks üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna, seega vaadake parem pilte:

Palju õnne!

Täna peab oma sünnipäeva maailma vanim elanik, austatud munk Luang Pu Supha, kes saab 113 aastaseks. Juhuslikult elab ka tema Chalongis meist kõigest mõnede kilomeetrit kaugusel asuvas tema nime kandvas templis. Ta on sündinud 17. septembril 1896 ning on neli päeva vanem kui praegu Guinnessi rekordit hoidev ameeriklane Walter Breuning.

Otsustasime ka meie eakat vanahärrat sellise tähtsa päeva puhul külastada ning käisime tema juures. Pidustused algasid tegelikult juba eile erinevate budistlike tseremooniatega. Põhi tähistamine toimus aga ikkagi täna, kus hommiku poole annetas sünnipäevalaps raha haiglale ja andis õpilastele stipendiume. Samuti lasti tema auks lendu 119 tuvi, kellest üks lendas tema õlale justkui tänades teda vabastamise eest. Peale seda peeti 200 mungaga lõunasöök tema auks. Alates kella kahest said ka kõik lihtinimesed tulla ja talle austust avaldada. Kui meie kohale jõudsime, siis oli peategelena just lõpetamas oma jutlust ning mõnel õnnelikul meist õnnestus teda isegi katsuda. Vanahärra liigub küll ainult ratastooliga, kuid nägi oma vanuse kohta vägagi kõbus välja. Peale tema lahkumist templist jätkas tseremooniat üks teine väga austatud munk, kes oli kohale tulnud Krabilt. Võtsime meiegi tseremooniast osa ja vaatasime, kuidas budistlik teenistus välja näeb. Kogu teema oli küll tai keelne, kuid õnneks üks tädi meie kõrval tõlkis natukene seda, mida munk rääkis. Väga lahe oli selle juures see, et keset tõsist jutlust ja palvetamist, viskas munk ka nalja ja rääkis mahedaid lugusid, mis pani rahva naerma. See tekitas sellise mõnusa sõbraliku õhkkonna ja meeleolu. Väljaspool templit pakuti ka tasuta kohalikku sööki, mis on üldjuhul tavaks sünnipäevade puhul.

Mõni sõna veel päevakangelasest, nimelt alustas ta isa soovitusel budismi õpinguid juba 9 aastaselt ning on rännanud ringi üle kogu maailma õpetades budismi ja ehitades templeid. Taisse on ta rajanud 38 templit ja on tänu sellele tailaste seas väga austatud ja lugupeetud munk. Tema pikaealisuse saladuseks on järgmine moto: söö vähe, räägi vähe ja räägi alati tõtt!

Seega, kes tahab kaua elada, järgige seda motot:)

Palju õnne Sulle austatud Luang Pu Supha!

Cape Panwa

Eile sai taaskord avastatud Cape Panwat. Aasta tagasi, kui seal esimene kord käisime, siis tundus sinna minek nii keeruline ja kauge, et seetõttu ei jätnud see koht väga suurt muljet. Eile aga sai seal ära käidud ja tegelikult asub see koht meie elamisest kõigest 13 km kaugusel ning tundub, et see paik on vaat et kõige ilusma Phuketil. Seal on kohti, kus avaneb merele suurepäraseid vaateid ning randu, kus saab olla täiesti üksinda. Ka suured hotelliketid on selle koha avastanud ja sinna mitmed luksuslikud kompleksid rajanud.

Sõitsimegi siis põhimõtteliselt kõiki väikseid teid pidi ja vaatasime, kuhu need viisid ja mis seal ümbruses oli. Leidsime ühe toreda ranna, kus ei olnud ühtegi inimest ja mis kõige olulisem, seal ei olnud ka üldse laineid, samas kui Kata ja Karoni randades möllab hetkel meri sellise jõuga, et vette ei saagi minna. Sinna proovime kindlasti tagasi minna veemõnusid nautima. Samuti on seal lahedad rannaäärsed söögikohad, kus hea keha kinnitada ja ümbrust jälgida.

Päeva lõpus jõudsime poolsaare tippu ning mõtlesime, et vaataks üle ühe mai kuus avatud lounge-restorani. Koha nimi on Baba ja see asub Sri Panwa villade kompleksis. Restoran asub mäe otsas ning sinna pääsemiseks tuleb roller alla ära parkida ja resorti tuk-tukiga viiakse Sind sinna kohale. Ütlen kohe ära, et see koht on ääretult ilus aga ka üks kallimaid Phuketil. Kokteilid maksavad 338 bahti ning toidud 500-1000 bahti. Samas aga pakutakse seal ka väga eksootilisi toite, mida ainult mõnes kohas maailmas on võimalik saada. Õnneks on aga iga päev kella 17.00 kuni 20.00 seal Happy Hour, kus ostes ühe joogi saad teise tasuta. Meie sattusimegi sinna täpselt sellel ajal ja loomulikult ei jätnud me seda võimalust kasutamata ning nautiseime seal ülihäid kokteile. Samas kui ostad joogi saab seal ujuda ka suurepärase vaatega basseinis või minna alla privaatsesse eraranda. Soovitan kõigil seal korra ära käia, sest koht on seda väärt.

Päikest Phuketilt :)

Vihmaste ilmade tegemised

Kuna nüüd on tõesti see vihmahooaeg ka Phuketile jõudnud ja randa enam asja väga ei ole, siis oleme pidanud avastama uusi tegevusi, mida oleks mõnus nautida ka natukene pilvisemate ja vihmaste ilmadega.

Üheks selliseks tegevuseks on kindalsti saunas käimine, kuna eestlased ju teadupärast kõvad saunatajad. Erinevaid aurusaunu on siin päris mitmeid ja ühes oli lisaks ka leilisaun, seega väga mõnus ajaviide, kuna see lõbu maksab vahemikus 50-100 bahti ja siis võid kasvõi terve päeva saunas veeta. Seetõttu olemegi kolm päeva juba järjest saunas käinud ja ennast aurus ning leilis leotanud ning massaazi nautinud. Erinevate saunade kohta saab juba täpsemat infot siit www.phukest.com

Lisaks oleme külastanud ka kino, kuna Tarantino fännina ei saanud ju vaatamata jätta tema uut filmi Inglourious Basterds, mida soovitan soojalt kõigil vaatama minna, kes veel käinud ei ole. Kuna juhuslikult sattusime Central Festivalis asuvasse SFX Cinemasse teisipäeval, siis saime ka piletihinnast alla, sest sellel päeval on sissepääs kinno 100 bahti (tavaliselt 120 bahti), seega igati kasud sees:) Ja kino ise nägi väga ilus ja värske välja, tunduvalt parem, kui sama firma teine kino JungCeyloni kaubanduskeskuses.

Täna, kus hommikust saati on sadanud, otsustasime käia ja üle pika aja ka bowlingut mängida. Hea koht selleks on SF Strike Bowl, mis asub JungCeyloni kolmandal korrusel. Päevasel ajal kuni kella 18.00-ni maksab üks mäng ühele inimesele 90 bahti ja õhtusel ajal 110 bahti. Lisaks tuleb laenutada bowlingukingad 40 bahti eest ja kui oled paljaste jalgadega, siis ka sokid 40 bahti eest, kuid need jäävad pärast endale, seega on tegemist põhimõtteliselt sokkide ostmisega. Bowlingusaal on ise väga korralik ja radu on seal 16. See on selline hea lõõgastumise koht, kuna taustaks mängitakse väga head muusikat, mis paneb jala mõnusalt tatsuma. Kindlasti tahaks millalgi sinna uuesti minna, kuna ma ei mäletagi, milla ma enne seda viimati bowlingut üldse mängisin.

Vot nii palju siis praegu siit vihmasest Phuketist:)

Phuketi koduleht

Mõnda aega on juba nokitsetud ühe uue kodulehe kallal, mille kaudu peaksid abi saama kõik Phuketile reisivad või elama tulla soovivad kaasmaallased.

Leht ise asub aadressil www.phukest.com.

Palun juba ette vabandust võimalike kirjavigade või väära keelekasutuse pärast. Kuna see on alles Beta versioon asjast, siis kõiki vigu alles järgemööda parandatakse ning samuti lisatakse kogu aeg värsket informatsiooni. Miks me sellest siis nii varajases staadiumis räägime. Aga just sellepärast, et viimasel ajal on hakanud tulema väga palju küsimusi igasugust Phuketit puudutavate asjade kohta ning võibolla on juba seal leiduvast informatsioonist kellelegi ka kasu.

Oleme kogunud majutuse alla kokku päris hea hulga erinevaid maju, kortereid, villasid ja bungalosid. Enamus pilte on ise tehtud, majutuskohtades on sees käidud ja need ka reaalselt üle vaadatud. Me loodame, et läbi selle saame pakkuda reaalseid pilte ja hindu kohtadest, mis reeglina muidu netiavarustesse ei jõuagi.

Kui kedagi see leht häirib või arvab, et midagi võiks teha teistmoodi, siis palun andke sellest julgelt teada. Igasugune info ja nõuanne on teretulnud, kui see aitab kogu veebilehte paremuse poole muuta. Inglisekeelne osa on alles tegemisel ning ootab rahasüsti, et tekste tõlkima hakata.

Kui kasvõi 10 inimest sellelt lehelt midagi kasulikku leiab või selle kaudu omale Phuketile majutuse või midagi enamat leiab, on see ennast kuhjaga ära tasunud. Loodame, et sellest areneb välja keskkond, kuhu kõik Phuketile reisijad esmalt pöörduvad. Oleme ju siin ise kohapeal ja kui ka mingisuguseid küsimusi peaks tekkima, siis saame isiklikult alati aidata ning nõu anda. Olgu see siis majutuse broneerimine, rollerite hankimine, transfeeri osutamine või kasvõi saaretrippide piletite muretsemine.

Kritiseerige, kuid konstruktiivselt, kuna vaid selle läbi saame muuta seda lehte aina paremaks.

Samuti, kui kellelgi on olemas veebisait ning oleks nõus oma lehele meie saidi lingi üles panema, siis me oleksime ääretult tänulikud, kuna kõik see aitaks kaasa meie saidi arengule.

Kohtumiseni Phuketil :)

Uued kohad, mida avastada

Enamus Phuketi külastajaid teavad Patongi, Kata, Karoni ja teisi põhilis randu, kuid siin on veel palju ilusaid kohti, mida avastada. Loomulikult on olemas väikeseid privaatseid sopikesi, kus saab üksinda rannamõnusid nautida, kuid on olemas ka suuremad rannad, mida on veel vähe arendatud ja kus on tunda seda ürgset hõngu. Ei ole mingeid uhkeid baare, restorane ega hotelle, vaid on lihtsalt rannamatid ja mingi present katuseks ning söögikoht ongi valmis. Ja sellised söögikohad asuvad lihtsalt mõne sammu kaugusel lainetest - mõnus:) Lisaks saime seal naaberlauast kohalikelt proovida nn. Tai pizzat ehk zumtaki (pudrulaadne olevus, mis on mässitud taimelehe sisse), mis oli praetud banaani ja leivasupi segu maitsega aga igati mõnus magustoit söögikorra lõpetuseks.

Selline rand on näiteks Nai Yang, mis on kõigest paari kilomeetri kaugusel lennujaamast. Võib küll arvata, et lennukite müra rikub selle koha ära, kuid meie seal viibitud paari tunni jooksul ei olnud ühtegi lennukit kuulda, võibolla varjutas selle ära lainete kohin aga igal juhul midagi häirivat meie ei tundnud. Kui sõita ranna teise otsa, siis laineid peaaegu ei olnudki, mis on suhteliselt harukordne praegusel ajal läänerannikul, kus igas rannas lehvivad punased lipud ning ujumine on keelatud. Seal on ka praegu väga mõnus sooja merevett nautida ning päikest võtta. Rahavast väga palju ei olnud ning seetõttu jättis koht igati mõnusa mulje. Ka tegevust leiabsealt kuhjaga: loodusesõbrad saavad avastada kohalikku loodusparki ning ekstreemspordihuvilised saavad õppida ja harjutada oma oskusi kite-surfingus, mille kool ja keskus asuvad ka sellel rannal. Seega ei maksa tegevusetust seal karta.

Samuti on täitsa tore rand ka Nai Thon, mis asub kohe peale Nai Yangi teisel pool mäge Patongi poole, seal on juba väikseid hotellikesi ja restorane rohkem, kuid praegusel ajal on nad enamasti suletud ja seetõttu jättis rohkem mahajäetud koha mulje aga kõrghooajal on seal ka mõnus, kui tahta põhiturismikohtadest puhata.

Mõlemas kohas on üks uus suurem kinnisvaraarendus: Nai Yangis - Dewa Phuket ning Nai Thonis - Pearl of Naithon, kus saab nautida ka kaasaegset luksust, kuid üldjuhul on seal ikka rohkem selline rahulik ja vaikne omas rütmis elu, mis just nendele kohtadele võlu annabki.

Lõpuks sai ka ära käidud Royal Phuket Marina kompleksis, mis asub peale Phuket Towni ühes lahesopis, mida eelkõige teavad inimesed, kes külastavad Phuketit erinevate luksuslike kaatrite ja jahtidega, kuna seal asub nendele sõiduriistadele mõeldud sadam. Koht meenutab natukene Lõuna-Prantsusmaa rannaäärseid piirkondi, kuna seal on samuti rivis erinevad kallid ja luksuslikud veesõidukid ja samas saab promenaadil jalutada ja istuda endale sobivas söögikohas ning nautida hõrgutavaid roogasid ja peeneid drinke. Sinna on oma söögikoha teinud ka Phuketi üks tuntumaid gurmeesöögikohti Mom Tri’s Boathouse, mille põhikoht asub Kata rannal. Samuti on selles kompleksis olemas ka korterid ja villad, kus peale väsitavat merereisi mõnusalt ennast välja puhata. Seega inimestel, kes rahanumbreid ei loe, on seal igati mõnus olla ja teiste omasugustega muljeid vahetada, kuna üks öö makasab seal alates 10 000 bahtist.

Selles see Phuketi võlu seisnebki, et igale inimesele, sõltumata tema rahakotist, on siin võimalused olemas, tuleb need lihtsalt ülesse leida.

Las kallab...

Nüüd olen ka mina näinud seda tõsisemat vihma siin, millest palju räägitud on. Siiamaani on siin olnud pigem sellised tunni või paari pikkused sajuhood. Eile hommikul ärgates juba sadas ja kõvasti ning täna hommikul oli seis ikka sama. Nüüd on käes juba lõuna ja ikka mingit ilma muutust märgata ei ole. Öösel oli ka päris kõva tuul, mis murdis isegi mõned palmid siin lähiümbruses, seega põnevust jätkub:) Tegelikult aga ei ole Eesti kliima ja ilmadega harjunud inimestel siin midagi karta, tundub nagu oleks tavaline Eesti suvi oma kehva suusailmaga. Ilm on pilves, vihma sajab ja inimesed istuvad enamasti kodudes. Ainus asi, mis Eestiga on erinev, on see, et sooja on ikka 30 kraadi ringis, seega see ongi see, mis teeb selle vihma nii mõnusaks. Ikka on kõik aknad ja uksed lahti ning ringi saab käia ainult shortside väel - mõnus:)

Loomulikult inimestele, kes tulevad siia paariks nädalaks rannapuhkusele, oleks selline ilm ikka nuhtluseks aga eks seda võib juhtuda igas maailmanurgas, kunagi ju ei oska ette aimata, mis ilmataat tuua võib. Aga siin oli vähemalt suvehooajal (juuni, juuli) poolteist kuud väga head rannailma, nüüd siis vahelduseks mõned päevad sadu ei tee üldse paha, pigem vähendab majaomanike kohustusi, kes ei pea nii paaniliselt kastma, et oma lopsakas troopiline taimestik ikka terve ja roheline hoida. Muidu olid juba inimesed kastmas hommikuti kella 7 ajal ja sees ajas ju une ära:)

Praegu tundub, et vihm hakkab tasapisi lakkama, kui see nii on, siis pooleteise päevane sadu ei ole ikka midagi hirmsat, saigi rahulikult arvutis natukene tööd teha, mida ilusa ilmaga väga teha ei viitsinud. Aga üks on kindel, lähipäevil on jälle siin päike väljas ja 35 kraadi sooja:)

Sooja ja päikselist suve kõigile!