Avastus

Olles siin juba pikemat aega olnud, ei ole mul kordagi tekkinud sellist asja, mida nimetatakse koduigatsuseks (loomulikult on minulgi mõned inimesed Eestis, keda tahaks vahetevahel näha, kuid tänapäeva sidevahendid aitavad ka selles osas juba päris palju, et seda vajadust leevendada). Lihtsalt nii mõnus on siin olla - hing ja süda on rahul ning see ongi ju kõige tähtsam. Pigem tunnen, et olen küll Eestis sündinud, kuid siin on minu õige koht, sest see maa ise, need inimesed ja toit ja kõik muu on täpselt see, mida ma vajan.

Üllatusega avstasin ka seda, et siin olles olen tutvunud väga paljude samamoodi mõtlejatega nagu mina, kes samamoodi hindavad Tai inimesi, kultuuri, loodust ja toitu. Ja mis kõige toredam, need inimesed on just Eestist. Huvitaval kombel ei olnud Eestis neid inimesi minu jaoks näha, kuid siin olles tuleb peaaegu igapäev mõni e-mail, kus kirjutatakse samadel teemadel, mida minagi olen pikemat aega juba mõelnud või mida mõtlesin enne siia tulekut. Tore on avastada, et samade mõtetega on veel teisigi ja mina ei ole see ainus hull:)

Phuketis on midagi salapärast, millega see saar inimesi lummab aga sõnades on seda väga raske kirjeldada. Olen lugenud palju artikleid inimestest üle maailma, kes siin püsivalt elavad juba aastakümneid ja nad väidavad, et nad ikka naudivad seda saart ja seda eluolu ning Phuketil on ikka see midagi, millesse nad esimest korda tulles ära armusid. Loodan, et ka minu ja kõigi teiste jaoks, kes siia püsivamalt tulla tahavad, ei kaota Phuket oma salapärast võlu, vaid meelitab siia aina ja jälle tagasi...