Loodan, et asjad sujuvalt libedalt ning kõik, kes tahavad siia tulla, saavad mugavalt ennast sisse seatud. Mulle isiklikult tundub, et aasta lõpuks on eestlasi, kes siin pikaajaliselt elavad, võibolla isegi 30 ringis. Samuti tuleb iga nädal maile, kus küsitakse infot Tais elamise ja töötamise kohta. Seega tundub see piirkond järjest populaarsem koht olevat kas siis pikaajalise puhkuse või meeldiva töökohana paljudele Eesti inimestel, mis on igati tore. Seltsis on ikka segasem asju ajada:)
Thursday, June 25, 2009
Esimesed pääsukesed kohal!
Viimased päevad on olnud vägagi kiired, kuna palju oodatud eestlaste kogukond on hakanud kiirelt kasvama ja õnneks liitub sellega peaaegu iga kuu uusi pikaajalisi liikmeid. Seetõttu ongi käed-jalad tööd täis, kuna kaasmaalaste sisseelamine siia nõuab parajat vaeva, et neil kõik ikka sujuks ja ilusti asjad kergemini paika loksuks. Eks üritan neid igati aidata, et nad ei astuks samadele rehadele, milledel mina juba oma nina muljunud olen, kui siia tulin:) 
Loodan, et asjad sujuvalt libedalt ning kõik, kes tahavad siia tulla, saavad mugavalt ennast sisse seatud. Mulle isiklikult tundub, et aasta lõpuks on eestlasi, kes siin pikaajaliselt elavad, võibolla isegi 30 ringis. Samuti tuleb iga nädal maile, kus küsitakse infot Tais elamise ja töötamise kohta. Seega tundub see piirkond järjest populaarsem koht olevat kas siis pikaajalise puhkuse või meeldiva töökohana paljudele Eesti inimestel, mis on igati tore. Seltsis on ikka segasem asju ajada:)
Loodan, et asjad sujuvalt libedalt ning kõik, kes tahavad siia tulla, saavad mugavalt ennast sisse seatud. Mulle isiklikult tundub, et aasta lõpuks on eestlasi, kes siin pikaajaliselt elavad, võibolla isegi 30 ringis. Samuti tuleb iga nädal maile, kus küsitakse infot Tais elamise ja töötamise kohta. Seega tundub see piirkond järjest populaarsem koht olevat kas siis pikaajalise puhkuse või meeldiva töökohana paljudele Eesti inimestel, mis on igati tore. Seltsis on ikka segasem asju ajada:)
Monday, June 22, 2009
Kontakt
Ahoi,
Mõtlesime siin, et annaks ka huvilistele oma kontaktid, kes soovivad meiega ühendust võtta, kuna EMT teenused ei ole kuigi kliendisõbralikud, seega saab ühendust järgnevalt:
Telefon: +66 854 729 792
E-post: tarmo@phukest.com
Skype: tarmo.adamson
Koduleht: www.phukest.com
Blogi: www.phukest.blogspot.com
Ja jällegi avastasime, et kõige toredamaid eestlasi kohtab ikka Phuketis. Kolm päeva tagasi saabusid siia meie jaoks võhivõõrad inimesed, kellega tänaseks tunneme tänu mõttemaailma sarnasusele tugevat hingesugulust ja ei kujuta Phuketit ilma nendeta enam ettegi:) Ja need on äraütlemata lahedad tegelased - meie uued sõbrad kõige väiksemast kuni perepeani: Liis Marii, Hans Christian, Jana ja Martin. Loodame ning elame kaasa, et nad leiaksid siin endale sobiva ja toreda kodu vähemalt aastaks, kus nii suurtel kui väikestel oleks mõnus olla.
Mõtlesime siin, et annaks ka huvilistele oma kontaktid, kes soovivad meiega ühendust võtta, kuna EMT teenused ei ole kuigi kliendisõbralikud, seega saab ühendust järgnevalt:
Telefon: +66 854 729 792
E-post: tarmo@phukest.com
Skype: tarmo.adamson
Koduleht: www.phukest.com
Blogi: www.phukest.blogspot.com
Ja jällegi avastasime, et kõige toredamaid eestlasi kohtab ikka Phuketis. Kolm päeva tagasi saabusid siia meie jaoks võhivõõrad inimesed, kellega tänaseks tunneme tänu mõttemaailma sarnasusele tugevat hingesugulust ja ei kujuta Phuketit ilma nendeta enam ettegi:) Ja need on äraütlemata lahedad tegelased - meie uued sõbrad kõige väiksemast kuni perepeani: Liis Marii, Hans Christian, Jana ja Martin. Loodame ning elame kaasa, et nad leiaksid siin endale sobiva ja toreda kodu vähemalt aastaks, kus nii suurtel kui väikestel oleks mõnus olla.
Monday, June 8, 2009
Avastus
Olles siin juba pikemat aega olnud, ei ole mul kordagi tekkinud sellist asja, mida nimetatakse koduigatsuseks (loomulikult on minulgi mõned inimesed Eestis, keda tahaks vahetevahel näha, kuid tänapäeva sidevahendid aitavad ka selles osas juba päris palju, et seda vajadust leevendada). Lihtsalt nii mõnus on siin olla - hing ja süda on rahul ning see ongi ju kõige tähtsam.
Pigem tunnen, et olen küll Eestis sündinud, kuid siin on minu õige koht, sest see maa ise, need inimesed ja toit ja kõik muu on täpselt see, mida ma vajan.
Üllatusega avstasin ka seda, et siin olles olen tutvunud väga paljude samamoodi mõtlejatega nagu mina, kes samamoodi hindavad Tai inimesi, kultuuri, loodust ja toitu. Ja mis kõige toredam, need inimesed on just Eestist. Huvitaval kombel ei olnud Eestis neid inimesi minu jaoks näha, kuid siin olles tuleb peaaegu igapäev mõni e-mail, kus kirjutatakse samadel teemadel, mida minagi olen pikemat aega juba mõelnud või mida mõtlesin enne siia tulekut. Tore on avastada, et samade mõtetega on veel teisigi ja mina ei ole see ainus hull:)
Phuketis on midagi salapärast, millega see saar inimesi lummab aga sõnades on seda väga raske kirjeldada. Olen lugenud palju artikleid inimestest üle maailma, kes siin püsivalt elavad juba aastakümneid ja nad väidavad, et nad ikka naudivad seda saart ja seda eluolu ning Phuketil on ikka see midagi, millesse nad esimest korda tulles ära armusid. Loodan, et ka minu ja kõigi teiste jaoks, kes siia püsivamalt tulla tahavad, ei kaota Phuket oma salapärast võlu, vaid meelitab siia aina ja jälle tagasi...
Pigem tunnen, et olen küll Eestis sündinud, kuid siin on minu õige koht, sest see maa ise, need inimesed ja toit ja kõik muu on täpselt see, mida ma vajan.Üllatusega avstasin ka seda, et siin olles olen tutvunud väga paljude samamoodi mõtlejatega nagu mina, kes samamoodi hindavad Tai inimesi, kultuuri, loodust ja toitu. Ja mis kõige toredam, need inimesed on just Eestist. Huvitaval kombel ei olnud Eestis neid inimesi minu jaoks näha, kuid siin olles tuleb peaaegu igapäev mõni e-mail, kus kirjutatakse samadel teemadel, mida minagi olen pikemat aega juba mõelnud või mida mõtlesin enne siia tulekut. Tore on avastada, et samade mõtetega on veel teisigi ja mina ei ole see ainus hull:)
Phuketis on midagi salapärast, millega see saar inimesi lummab aga sõnades on seda väga raske kirjeldada. Olen lugenud palju artikleid inimestest üle maailma, kes siin püsivalt elavad juba aastakümneid ja nad väidavad, et nad ikka naudivad seda saart ja seda eluolu ning Phuketil on ikka see midagi, millesse nad esimest korda tulles ära armusid. Loodan, et ka minu ja kõigi teiste jaoks, kes siia püsivamalt tulla tahavad, ei kaota Phuket oma salapärast võlu, vaid meelitab siia aina ja jälle tagasi...
Tuesday, June 2, 2009
Suvi Phuketil
Imestusega avastasin, et minu viimane kanne blogisse oli 22. aprillil, kuid täna on juba 2. juuni. Aeg on kuidagi väga kiirelt läinud. Kuulen inimestelt väga tihti hetkel, et kuidas seal Phuketil see ilm ka on, et kas sajab kõvasti. Pean kurbusega neile tunnistama, et ei saja. Esimesed juuni päevad on olnud küll väga ilusad ja mingist vihmasajust küll rääkida ei saa.
Tegelikult on juba viimased 4 päeva väga päikseline olnud - tõeline rannailm. Ega ennegi midagi häda olnud, lihtsalt pilvisem ja seetõttu ka natukene jahedam, mis mulle sobib, sest siis on mõnusam asju ajada, aga jah viimased päevad on küll iga turisti unistus olnud, kes päikest tahab võtta. Ajalooliselt on Phuketi kõige sajusemad kuud olnud oktoober ja mai. Olles nüüd ise see aasta mais siin olnud, pean nentima, et kui selline ilm jätkub, nagu oli eelmine kuu, siis on see lausa super. Suvekuud Phuketil on igaljuhul palju parema ilmaga kui Eestis:)
Palju on juttu olnud ka sellest, et praegusel ajal ei käi siin eriti turiste, kuid erinevate majutuskohtade (eelkõige väikemad ja privaatsemad) ja rollerite rendifirmade omanikega rääkides on olnud üllatav, kuidas väidetakse, et inimesed ikkagi käivad ja naudivad kõike seda, mida Phuket pakub. Eelkõige juuli on paljudes majutusasutustes peaaegu välja müüdud. Tõsi on muidugi see, et järjest rohkem tuleb inimesi siia just pikaajaliselt elama üle maailma. Seda trendi järgivad ka eestlased, kuna päris palju infot on minuni jõudnud inimestelt,
kes tahavad lähiajal pikemaajaliselt siia elama tulla. Esimesed pääsukesed on juba kohal ning järgnevatel kuudel on nendele jõudsalt lisa oodata. Loodame, et kõik läheb nii, nagu need inimesed on soovinud ning nad saavad oma unistused teoks teha. See oleks ju väga tore, kui saaks Phuketile luua oma eestlaste kommuuni - algus on igaljuhul paljutõotav...
Tegelikult on juba viimased 4 päeva väga päikseline olnud - tõeline rannailm. Ega ennegi midagi häda olnud, lihtsalt pilvisem ja seetõttu ka natukene jahedam, mis mulle sobib, sest siis on mõnusam asju ajada, aga jah viimased päevad on küll iga turisti unistus olnud, kes päikest tahab võtta. Ajalooliselt on Phuketi kõige sajusemad kuud olnud oktoober ja mai. Olles nüüd ise see aasta mais siin olnud, pean nentima, et kui selline ilm jätkub, nagu oli eelmine kuu, siis on see lausa super. Suvekuud Phuketil on igaljuhul palju parema ilmaga kui Eestis:)Palju on juttu olnud ka sellest, et praegusel ajal ei käi siin eriti turiste, kuid erinevate majutuskohtade (eelkõige väikemad ja privaatsemad) ja rollerite rendifirmade omanikega rääkides on olnud üllatav, kuidas väidetakse, et inimesed ikkagi käivad ja naudivad kõike seda, mida Phuket pakub. Eelkõige juuli on paljudes majutusasutustes peaaegu välja müüdud. Tõsi on muidugi see, et järjest rohkem tuleb inimesi siia just pikaajaliselt elama üle maailma. Seda trendi järgivad ka eestlased, kuna päris palju infot on minuni jõudnud inimestelt,
kes tahavad lähiajal pikemaajaliselt siia elama tulla. Esimesed pääsukesed on juba kohal ning järgnevatel kuudel on nendele jõudsalt lisa oodata. Loodame, et kõik läheb nii, nagu need inimesed on soovinud ning nad saavad oma unistused teoks teha. See oleks ju väga tore, kui saaks Phuketile luua oma eestlaste kommuuni - algus on igaljuhul paljutõotav...
Wednesday, April 22, 2009
Sellel aastal jääb "low season" Phuketil ära!
Kui tavaliselt on 15. aprillist kuni 1. novembrini Phuketil nii nimetatud madal hooaeg (Low Season), mil enamus arvavad, et siis siin sajab ning turiste ei ole ja midagi ei toimu, siis selle müüdi ümber lükkamiseks ongi kohalikud hotellid ja muud turismifirmad seljad kokku pannud ja nimetanud sellel aastal selle aja hoopis suvehooajaks (Summer Season). Sellega tahetakse juhtida tähelepanu Phuketile, kui aastaringselt maailma ühele parimale puhkusepiirkonnale. Täpsem info siit.
Minagi imestan, et miks kardetakse seda aega ja ei taheta sellel ajal siia tulla. Tegelikult on see aeg parim, et tutvuda Phuketiga ja nautida seda, mida siin pakutakse. Loetlen ära ainult mõningad positiivsed põhjused:
Minagi imestan, et miks kardetakse seda aega ja ei taheta sellel ajal siia tulla. Tegelikult on see aeg parim, et tutvuda Phuketiga ja nautida seda, mida siin pakutakse. Loetlen ära ainult mõningad positiivsed põhjused:
- ilm on ikka hea (väikesed sajuhood mõjuvad ainult värkendavalt selles kuumuses);
- hotellide ja muude ööbimiskohtade hinnad on tunduvalt soodsamad ja ei pea muretsema, kas soovitavas hotellis ikka kohti on;
- ei ole meeletuid turistide horde, saab rahulikult ringi liikuda ja omale sobivas restoranis einestada, ilma et peaks pikalt ootama kohta või söögi valmimist;
- ka liiklus muutub mõnusamaks, et omal käel kas auto või rolleriga saart avastada.
Tuesday, April 21, 2009
Kohalike lõõgastumine.
Eelmisel laupäeva õhtul sai käidud siis Phuket Downis kohalike ööklubis tutvumas sealse ööeluga. Olen näinud seda tüüpilist turisti ööelu küll Patongis, mis jätab tihti üsna nukra mulje, kui valged turistid on langenud kohalike tütarlaste piiramisrõngasse ja arvavad, et nii on tore küll. Seetõttu oli väga meeldiv, kui üks kohalik tuttav pakkus välja variandi, et minna laupäeva õhtut tähistama Phuket Downi. Klubi ise nägi välja suht euroopalik, nagu Tallinnas umbes Seiklusjutte Maalt ja Merelt või midagi sarnast - ühesõnaga tõeline pubi. Jõudsime sinna umbes poole kümne paiku õhtul, aga see oli ka viimane aeg, et istekohti saada, umbes poole tunni pärast olid kõik kohad hõivatud. Algul võtsime lisaks jookidele ka väikesed snäkid, kuna kõht oli suht tühi. Minule üllatuseks osutus seal see, et inimesed tulid oma alkoholiga sinna ja panid selle lauale ja ostsid juurde ainult lahjendajat. Baaridaam tegi lausa kliendi toodud napsust kokteili ning see tundus nii loomulik. Huvitav, kuidas see baaripidmine niimoodi ära tasub? Aga see selleks. Kusagil kümne paiku tuli ka kohalik bänd lavale ja siis läks mürgliks lahti. Bänd laulis nii kohalikke kui ka üldtuntud hitte ja kogu rahvas hakkas mingil hetkel lihtsalt tantsima. Kõik tantsisid seal, kus nad olid, kuna ega liikuda eriti võimalik ei olnud, pubi oli puupüsti täis. Kohalike hittide kõlades läksid inimesed peaaegu pööraseks ja elasid ennast täiega välja. Kõik täpselt samamoodi nagu Eestis ja mujalgi Euroopas - võibolla õhkkond oli lihtsalt sõbralikum. Mingeid tülinorimisi või arusaamatusi mina küll ei näinud. Kõik tundsid ennast vabalt ja nautisid laupäeva õhtut. Pärast tuli veel hip-hop DJ ja miksis tunnikese rahva heaks. Võrreldes Patongi ööeluga oli see tunduvalt meeldivam kogemus, mida oleks ikka ja jälle nõus läbi tegema, kuna midagi ei ole teha - Tai inimesed on ikka tõesti toredad.
Friday, April 10, 2009
Põnev kogemus
Täna kogesin tõesti midagi erakordset. Nimelt läksin ühe Eesti paariga oma tuttava juurde dzunglisse mõnusat õhtut veetma, kuid sinna jõudes nägin, et midagi on toimunud, kuna koer oli väga ärevil ja kõik olid kogunenud ümber puu ja vaatasid midagi. Parkisin oma rolleri ära ja tõttasin ka vaatama ning mis ma nägin? Puu küljes rippus midagi tumedat ja väänlevat - see oli uss nagu mina sellest aru sain. Minule, kes ma ei ole eriti madude ja roomajatega väga sina peal, oli see päris selline üllatav kogemus, kuna ma ei ole näinud kunagi varem elusat madu looduses. Küll olen kohanud neid loomaaias klaasi taga ja näinud neid allaaetuna maanteel aga mitte ürgses looduses. 
Kuna ma kahjuks jõudsin sinna natukene liiga hilja, oli selle koha omanik jõudnud maol juba pea küljest ära rebida ja dzunglisse visata, seetõttu rippus seal ainult mao keha ja väänles veel. See muidugi leevendas olukorda ja minu jaoks oli see natukene julgem tunne, kuna nagu selgus, ei olnudki see lihtsalt mingi ussike, vaid ikka korralik, nii oma 1 meetri pikkune või isegi pikem, kobra ise. Seega oli tegemist päris korraliku ohtliku metsalisega. Nad olid selle leidnud veetünnist, kuhu vaeseke oli arvatavasti kuumuse tõttu läinud, et oma janu kustutada aga õnnetul kombel ei saanud sealt enam välja ja nii ta oma otsa lõpuks leidiski. Peata keha väänles veel küllat pikka aega, isegi siis, kui nahk oli kehalt maha tõmmatud, väänles nahatu olevus ikka veel edasi.
Samas kohalikele endale oli aga rõõmu küll, kuna tasuta õhtusöök oli ise nende juurde tulnud. Veetsime seal toredat õhtut ning saime ka eksootilisest õhtusöögist osa. Ma ei olnud varem maoliha söönud ning lootsin kogeda midagi uut, kuid minu õnnetuseks oli liha väga-väga vürtsikalt (mulle tegelikult meeldib vürtsikas toit, aga see oli minu jaoks ikka liiga vürtsine, iga ampsu järel purskus silmist põhimõtteliseltpisaraid) ära tehtud ja põhjuseks see, et nii värskelt võib kobra lihas leiduda veel mürgiseid aineid. Liha ise oli muidugi tegelikult päris mõnusa maitsega aga palju oli sees väikeseid luu tükke, kuna valmistatud oli ta mitte filee või viilude kujul, vaid sellise hakkliha laadsena.
Kokkuvõttes oli aga tegemist ikkagi väga mõnusa kogemusega, mis vürtsitas tänast päeva igas mõttes. Kahjuks ei olnud mul kaasas fotoaparaati, et oleks saanud seda ka jäädvustada, kuid õnneks tegid minu tuttavad sellest pilti ning nii nagu ma salamisi lootsin, ma selle pildi ka sain:) Suur-suur tänu neile! Nüüd vähemalt on olemas ka tõendusmaterjal, et see asi ikka juhtus.
Elu on igal hetkel täis ikka üllatusi:)
Kuna ma kahjuks jõudsin sinna natukene liiga hilja, oli selle koha omanik jõudnud maol juba pea küljest ära rebida ja dzunglisse visata, seetõttu rippus seal ainult mao keha ja väänles veel. See muidugi leevendas olukorda ja minu jaoks oli see natukene julgem tunne, kuna nagu selgus, ei olnudki see lihtsalt mingi ussike, vaid ikka korralik, nii oma 1 meetri pikkune või isegi pikem, kobra ise. Seega oli tegemist päris korraliku ohtliku metsalisega. Nad olid selle leidnud veetünnist, kuhu vaeseke oli arvatavasti kuumuse tõttu läinud, et oma janu kustutada aga õnnetul kombel ei saanud sealt enam välja ja nii ta oma otsa lõpuks leidiski. Peata keha väänles veel küllat pikka aega, isegi siis, kui nahk oli kehalt maha tõmmatud, väänles nahatu olevus ikka veel edasi.Samas kohalikele endale oli aga rõõmu küll, kuna tasuta õhtusöök oli ise nende juurde tulnud. Veetsime seal toredat õhtut ning saime ka eksootilisest õhtusöögist osa. Ma ei olnud varem maoliha söönud ning lootsin kogeda midagi uut, kuid minu õnnetuseks oli liha väga-väga vürtsikalt (mulle tegelikult meeldib vürtsikas toit, aga see oli minu jaoks ikka liiga vürtsine, iga ampsu järel purskus silmist põhimõtteliseltpisaraid) ära tehtud ja põhjuseks see, et nii värskelt võib kobra lihas leiduda veel mürgiseid aineid. Liha ise oli muidugi tegelikult päris mõnusa maitsega aga palju oli sees väikeseid luu tükke, kuna valmistatud oli ta mitte filee või viilude kujul, vaid sellise hakkliha laadsena.
Kokkuvõttes oli aga tegemist ikkagi väga mõnusa kogemusega, mis vürtsitas tänast päeva igas mõttes. Kahjuks ei olnud mul kaasas fotoaparaati, et oleks saanud seda ka jäädvustada, kuid õnneks tegid minu tuttavad sellest pilti ning nii nagu ma salamisi lootsin, ma selle pildi ka sain:) Suur-suur tänu neile! Nüüd vähemalt on olemas ka tõendusmaterjal, et see asi ikka juhtus.
Elu on igal hetkel täis ikka üllatusi:)
Subscribe to:
Posts (Atom)
